Pottsepa amet on väga vana ja pikkade traditsioonidega. Aja jooksul on küttekolded ja kütteseadmed oma olemuselt olnud suhteliselt sarnased ja oma põhiolemuselt muutunud vähe. Läbi aastasadade on traditsiooniliselt küttseadmeid ehitatud just ahjupottidest (siit ka ametinimetus – pottsepp). Valdav enamus ka tänapäevani säilinud ahjud, pliidi ning soemüürid, mis on ehitatud 50 ja enam aastat tagasi, on tehtud just pottidest. Kolde tüüpidena on kasutatud umbkollet või restkollet, kus põlemisõhk tuleb koldesse kas läbi kolde ukse või läbi kolde põhjas oleva tuharesti kolde all asuva tuharuumi kaudu. Nõukogude ajastul on Eestis ahjuehituses olnud domineerivaks nn. plekkahjud, kus ahjud on laotud plekk-kesta sisse. Umbes 90-ndatel aastatel saavutasid suure populaarsuse jälle puhasvuuk tellistest laotud kütteseadmed. Seda enam, et segusid ja telliseid on tänapäeval saadaval mitmetes erinevates toonides ning pinnastruktuurides. Vaata ka: Lode ja Nellisseni telliste valikut.
Tänapäeval ühte kindlat stiili välja tuua ei saagi. Tehakse kõike. Üha suuremat populaarsust koguvad ka krohvitud pindadega kütteseadmed, mis võimaldavad meistrile suuremat loominguvabadust kütteseadme väliskujuga mängimisel, samuti kasutatakse erinevate viimistluste kombinatsioone.